Lisaks väga paljudele aednike oskustele pidid noored maastikuehitajad demonsteerima ka oma ehitusoskusi ning võistluste käigus ehitama mitmeid erinevaid puidust objekte sh puidust silla. Nii avaneski meil suurepärane võimalus Eestis toimuvaid maailmameistrivõistlusi toetada ning noored profid said enda kasutusse suure hulga rohelisi karpe, mis sisaldasid ESSVE kinnitustooteid sh meie populaarseid terrassikruvisid, puidukruvisid jt puidukinnitusi.

Spordivõistluste maailmameistrivõistlustega võrreldav kutsehariduse erialasid ühendav võistlus WorldSkills Competition 2022 pidi algsete plaanide järgi toimuma samaaegselt 60 erineval kutsehariduse erialal, kuid võistluste tühistamise tõttu Hiinas said kõik riigid võimaluse kandideerida mõne eriala läbiviimisele.

Tanel Oppi, WorldSkills Estonia peakorraldaja Eestis: Eesti otsustas kandidatuuri esitada meile viimastel aastatel edu toonud maastikuehituse erialal. Eesti võimalusi hinnati-kaaluti ja jaanipäevaks oli selge, et lubadusi tuleb pidada ja võistlus tuleb Tallinnas ära teha. Seega oli meil täpselt 4 kuud, et kogu see mastaapne võistlus ette valmistada.

Tallinna võistlusele registreerus 16 riiki (Holland, Ungari, Šveits, Soome, Itaalia, Rootsi, Kolumbia, Saksamaa, Eesti, Taiwan, Jaapan, Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Austria, Kanada), igat riiki esindas 2 võistlejat ja neid juhendav ekspert.

Võistluse ülesande lahendus põhines Eesti loodusel ja eestlaste suhtumisel loodusesse. Võistlustöö kontseptsioonis leidus nii Eestile omast tasast ja kergelt lainjat maastikku, põldu, metsamotiivi kui ka veesilma.

Maastikuehitaja on kombinatsioon ehitajast ja aednikust ning kõik, mida hoonete ja ehitiste ümber maastikul ja maastikuga teha saab, on maastikuehitaja pärusmaa. Kuna Eestimaalt võib leida ka väga palju kiviaedasid ning nende rajamise komme ulatub aastatuhandete taha, siis võistlustöö võibolla et kõige suurem väljakutse oligi rajada tahumatu, kuid ilus ja ühtlane kiviaed, kommenteeris Kati Veski, WorldSkills 2022 Workshop Manager.

Eesaeda sisenemiseks tuli ehitada kaks erinevast looduskivist teed. Kahe tee vahel oli trapetsikujuline ilutaimedega istutusala. Ühte sissepääsuteed ääristas metallkonteinerites eritasandiline ürdiaed.

Teine aiaruum oli inspireeritud Põhja-Eesti rannikualast. Ala pidi olema reljeefne ja kivine ning selle loomiseks ehitatasid noored maastikuehitajad Eesti rahvuskivist - paekivist - kuivmüüri. Kruusaveerisega kaetud ala ja kuivmüür taimestati kuiva kasvukoha taimedega.

Teerada eesaiast puitraamile loodud veekardinaga eraldatud puhkealale läks üle astmelise puitsilla. Looduslike ümarate maakividega kõrreliste istutusala veekogu ääres oli kui väike killuke Eesti niidualade taimekooslusest.

Sillutuskivist teerada avas esmalt vaate Eesti rabast inspireeritud turbablokkidest rajatud kõrgpeenrale, mille taustal Eesti metsa jäljendav kõrghaljastus. Edasi keeras teerada aga modernsele puhkealale, kus oli Eesti disainerite loodud valgustiga pink. Pingil istudes avanes vaade aiale läbi vihmast inspireeritud veekardina.

Esimesel võistluspäeval pidid võistlejad laduma paekivist müüri, seadma paika metallkonteinerites ürdiaia ja rajama osa sillutisest. Teisel võistluspäeval jõuti ka võistlustöö puitosadeni. Rajada tuli veesilm ning välja lõigata ja kokku panna puidust raam veekardina paigaldamiseks. Lisaks tuli jätkata sillutise ladumisega ja istutustega.

Võistluse kolmas päev keskendus eelkõige puitmaterjalile ning puidust ehitamisele.

Võistlustööde hindamisel võis jääda küll mulje, et puidutööd niipalju ei olegi, aga nii ekspertide kui võistlejate hinnangul oli puidust astmelise silla ehitamine võistlustöö üks keerukam ülesanne, vaatamata meie võistlejate kasutuses olnud kvaliteetsele puitmaterjalidele sh ESSVE kinnitusvahenditele, kommenteeris Tanel Oppi.

Detailid tuli vaid ühe päeva jooksul puitmaterjalist välja mõõta ja lõigata, nurgad ja astmed täpseks saada ning see kõik ideaalselt kokku kruvida ja ülejäänud võistlustööle asetada.

Tagantjärgi võib öelda, et siin oli nii suuri õnnestumisi kui ka selliseid töid, kus oli probleeme kas valmis saamisega või kvaliteediga - mõõtude ja nurkade täpsusega või ei jõutud kõike lihtsalt korralikult kinni kruvida, ütles Oppi.

Võistluse lõpetas neljas päev, kus tuli rajada veel viimane osa sillutisest, laduda turbapätsidest aia osa, teha viimased istutused ning piirata hekk.

Võistluse lõppedes olid kõik osalejad rampväsinud, aga õnnelikud – kõik jõudsid tööd sisuliselt valmis ja üldmulje oli tegelikult väga hea, sõnas Oppi.

Peale kohtunike tööd - täpismõõtmised, nurgad ja kalded, töö puhtus ja kvaliteet – selgusid ka nende maailmameistrivõistuste kõige paremad. Võitis Šveitsi meeskond, teiseks tuli Jaapan ja kolmandaks Ungari. Eesti võistkond koosseisus Kerly Väinsar ja Siim-Robin Noorem (ekspert Mairold Mänd) seekord auhinnalisele kohale ei tulnud.

Kuigi sel aastal medalit Eestisse ei tulnud, kiitsid nii võistlejad kui ka pikaajalise WordSkills võistluste kogemusega eksperdid maailmatasemel korraldust ja võistlustööde loomisel kasutatud kvaliteetseid materjale alates taimedest kuni kruvideni välja.

Eesti tõestas maailmale taaskord, et väike riik suudab korda saata suuri asju ning korraldada vaid 4 kuuga rahvusvahelised ja kõrgetasemelised maailmameistrivõistlused.