Inseneripuidust (massiivpuidust) elementidele saab liimimise ja töötlemise teel anda praktiliselt mistahes vormi ja mõõtmed, niisiis pakub inseneripuit materjalina mitmekülgseid võimalusi nii kandvates kui ka mittekandvates konstruktsioonides.

Massiivpuit on kasulik valik keskkonna seisukohast, sest puit on täielikult taastuv tooraine. Seega on puidul väiksem keskkonnamõju kui traditsioonilistel ehitusmaterjalidel nagu terasel ja betoonil. Lisaks talletab puit süsinikdioksiidist süsinikku, ehk puitu saab nimetada süsiniku sidujaks.

Masiivpuidust plaatide kandevõime kaalu suhtes on suurem kui enamikul teistel ehitusmaterjalidel. Tänu sellele omadusele saabki massiivpuidust ehitada suuri konstruktsioone, mis taluvad ka väga suuri koormusi. Inseneripuit pakub juba täna suurtes ehitistes, näiteks korrusmajades, tugevat konkurentsi teistele traditsioonilisematele karkassimaterjalidele.

Masiivpuidu väiksem kaal tähendab ühtlasi ka oluliselt väiksemate kulude ning keskkonnamõjudega transporditegevusi, vähem kraanasid paigaldustöödel ja ka vähem paigaldajaid ehitusobjektil.

Liimpuit (GLT)

Liimpuit leiutati üle saja aasta tagasi. Liimpuit koosneb kõrge kvaliteediga puitmaterjalist, mis on talas või postis surve all samasuunaliselt kokku liimitud. Liimpuit on puitelement, mis talub suuremat koormust kui sama suurusega homogeenne puitelement. Saab painutada ja kasutada väga pikkade sildeavade korral.

Ristkihtliimpuit (CLT)

CLT leiutati 1990ndatel aastatel Austrias, et pakkuda konkurentsi betoonile. Paralleelsetest laudadest koosnevad plaadid liimitakse kokku paaritust arvust lamellidest (kolm kuni üheksa lamelli), kusjuures kõrvuti asetsevad lamellid paiknevad üksteise suhtes täisnurga all. Tagamaks võimalikku lühikest ehitusaega on võimalik tellida ka valmiskujul elemente, kus on juba olemas avad nii akendele, ustele kui ka tehnosüsteemidele.

Liimspoonpuit (LVL)

LVL tuli turule enam-vähem samal ajal kui CLT. Tegemist on kõrgema väändejäikusega materjaliga, milles kasutatud liimi kogus on umbes kümme korda suurem kui liimpuidu ja CLT puhul. Materjali tootmisel liimitakse ja pressitakse õhukesed 3 mm puitlehed kokku soovikohase paksuseni. Tavaliselt valmistatakse liimspoonpuidust talasid, aga tänapäeval on materjal saadaval ka plaatidena. (Materjali kutsutakse kaubamärgi järgi tihti nimetusega kertopuu.)