Puit on õige kasutamise korral uskumatult vastupidav materjal. Põhjamaades leidub näiteid puitehitistest, mis on mitusada aastat vanad.
Inseneripuidust, teise sõnaga massiivpuidust rääkides on tootepere vanimaks liikmeks liimpuit, millel vanuseks juba rohkem kui sada aastat. Liimpuitu kasutatakse ehitiste stabiliseerimiseks eeskätt talade ja postidena. Rootsis on näiteks üheks tõenäoliselt tuntuimaks liimpuidust ehitiseks Stockholmi keskvaksali katus.
Idee mastaapsetes ehitistes kasutatava inseneripuidu väljaarendamiseks sündis väidetavalt Austria Alpide piirkonna keskkonnateadlikel poliitikutel. Neil tekkis küsimus, kas betooni valmistamiseks vajaliku täitematerjali kogumist mäenõlvadelt ja jõepõhjadest saaks vältida ning luua selle asemel ehitusmaterjal, mida toodetakse piirkonna orgudes kasvavast puidust.
Sellise küsimusega pöörduti Austria parimate ülikoolide poole. Nende teadustöö tulemusel esitlesidki teadlased 1990ndate aastate lõpus lahendust Kreuzlagenholz (KLH), mida sai tellida valmiskujul elementidena, kus on juba ka avad akendele, ustele ja tehnosüsteemidele.
Materjali KLH tuntakse tänapäeval ka ingliskeelse nimetusega CLT ja eestikeelse nimetusega ristkihtliimpuit.