Masiiivpuit - ehituskonstruktsioonide materjal

Inseneripuidust (massiivpuidust) elementidele saab liimimise ja töötlemise teel anda praktiliselt mistahes vormi ja mõõtmed, niisiis pakub inseneripuit materjalina mitmekülgseid võimalusi nii kandvates kui ka mittekandvates konstruktsioonides.


Massiivpuit on kasulik valik keskkonna seisukohast, sest puit on täielikult taastuv tooraine. Seega on puidul väiksem keskkonnamõju kui traditsioonilistel ehitusmaterjalidel nagu terasel ja betoonil. Lisaks talletab puit süsinikdioksiidist süsinikku, ehk puitu saab nimetada süsiniku sidujaks.


Masiivpuidust plaatide kandevõime kaalu suhtes on suurem kui enamikul teistel ehitusmaterjalidel. Tänu sellele omadusele saabki massiivpuidust ehitada suuri konstruktsioone, mis taluvad ka väga suuri koormusi. Inseneripuit pakub juba täna suurtes ehitistes, näiteks korrusmajades, tugevat konkurentsi teistele traditsioonilisematele karkassimaterjalidele.

Masiivpuidu väiksem kaal tähendab ühtlasi ka oluliselt väiksemate kulude ning keskkonnamõjudega transporditegevusi, vähem kraanasid paigaldustöödel ja ka vähem paigaldajaid ehitusobjektil.

Loading image...

10 põhjust massiivpuidu eelistamiseks

  • Kiire ja lihtne paigaldamine
  • Suur kandevõime kaalu suhtes
  • Madalamad transpordi- ja paigalduskulud
  • Puit on täielikult taastuv tooraine
  • Võimalik liimida ja töödelda, et saada praktiliselt mistahes vormi ja suurusega elemendid
  • Hea kandevõime tulekahju korral
  • Hea soojusisolatsioonivõime
  • Võimaldab toota kaarjaid pindu
  • Väikesed tootmistolerantsid ja hea vormistabiilsus
  • Suur tolerantsus keemiliselt agressiivsetes keskkondades
Loading image...

Enamlevinud massiivpuidust elemendid

Liimpuit (GLT)

Liimpuit leiutati üle saja aasta tagasi. Liimpuit koosneb kõrge kvaliteediga puitmaterjalist, mis on talas või postis surve all samasuunaliselt kokku liimitud. Liimpuit on puitelement, mis talub suuremat koormust kui sama suurusega homogeenne puitelement. Saab painutada ja kasutada väga pikkade sildeavade korral.

Ristkihtliimpuit (CLT)

CLT leiutati 1990ndatel aastatel Austrias, et pakkuda konkurentsi betoonile. Paralleelsetest laudadest koosnevad plaadid liimitakse kokku paaritust arvust lamellidest (kolm kuni üheksa lamelli), kusjuures kõrvuti asetsevad lamellid paiknevad üksteise suhtes täisnurga all. Tagamaks võimalikku lühikest ehitusaega on võimalik tellida ka valmiskujul elemente, kus on juba olemas avad nii akendele, ustele kui ka tehnosüsteemidele.

Liimspoonpuit (LVL)

LVL tuli turule enam-vähem samal ajal kui CLT. Tegemist on kõrgema väändejäikusega materjaliga, milles kasutatud liimi kogus on umbes kümme korda suurem kui liimpuidu ja CLT puhul. Materjali tootmisel liimitakse ja pressitakse õhukesed 3 mm puitlehed kokku soovikohase paksuseni. Tavaliselt valmistatakse liimspoonpuidust talasid, aga tänapäeval on materjal saadaval ka plaatidena. (Materjali kutsutakse kaubamärgi järgi tihti nimetusega kertopuu.)

 

Loading image...

Masiivpuit – 100-aastase ajalooga materjal

Puit on õige kasutamise korral uskumatult vastupidav materjal. Põhjamaades leidub näiteid puitehitistest, mis on mitusada aastat vanad.

Inseneripuidust, teise sõnaga massiivpuidust rääkides on tootepere vanimaks liikmeks liimpuit, millel vanuseks juba rohkem kui sada aastat. Liimpuitu kasutatakse ehitiste stabiliseerimiseks eeskätt talade ja postidena. Rootsis on näiteks üheks tõenäoliselt tuntuimaks liimpuidust ehitiseks Stockholmi keskvaksali katus.

Idee mastaapsetes ehitistes kasutatava inseneripuidu väljaarendamiseks sündis väidetavalt Austria Alpide piirkonna keskkonnateadlikel poliitikutel. Neil tekkis küsimus, kas betooni valmistamiseks vajaliku täitematerjali kogumist mäenõlvadelt ja jõepõhjadest saaks vältida ning luua selle asemel ehitusmaterjal, mida toodetakse piirkonna orgudes kasvavast puidust.

Sellise küsimusega pöörduti Austria parimate ülikoolide poole. Nende teadustöö tulemusel esitlesidki teadlased 1990ndate aastate lõpus lahendust Kreuzlagenholz (KLH), mida sai tellida valmiskujul elementidena, kus on juba ka avad akendele, ustele ja tehnosüsteemidele.

Materjali KLH tuntakse tänapäeval ka ingliskeelse nimetusega CLT ja eestikeelse nimetusega ristkihtliimpuit.

Loading image...

Massiivpuidu ärivaldkonna juht

Jens Erneholt +4670 679 0790

Saada Jensile e-kiri
Loading image...

Puitmajatehaste ja prefab müügijuht

Tanel Tanneberg +372 5301 0104

Võta Taneliga ühendust

Puitmajatehaste ja prefab müügijuht

Risto Hiob +372 5308 3421

Võta Ristoga ühendust
Loading image...